.........................kord olid niidud
................................................rohelust täis.
Vastus miks ma siin nii kaua käinud ei ole on väga keeruline niiet ma parem ei vasta sellele.
Samas ei taha ma ka alustada lausega : Alustame siis. Hetkel pole midagi alustada ega
lõpetada. Kogu protsess on veel täiesti poolik. Samas võiks ma näiteks alustada õppimisega,
mida ma täna AINULT tund aega olen teinud. Seega jäänud ilma tohututest tarkustest.
Lõpetasin täna selle eneaepiinamise peale ühte tundi vene keelt, mis on minu viimaseaja õppimiskorraldusi arvestades liiga vähe. In fact, tegelesin ma
pea terve nädalavahetuse sellega. Kahjuks ei tulnud ma aga sellest siia rääkima. Ja kahjuks
sellepärast, et see on üks teema millel võiks ma tunde peatuda. Nagu täna Sikiga bussis
lobisedes. Kui tegelikult lähemalt vaadata alustasime me seda teemat väitega, et maailm tõmbub kokku. Aga meie pärastkooliste äraõpitud ajude mõttevälgatusi ei kavatsegi ma siia riputada,
sest nagu näha olen ma niigi ebanormaalse jutuga !
Liigume edasi. Või tähendab, tagasi siis. Eelmise nädala alguses ei tominud midagi
tähelepanuväärset, sest kooli juures ei saa lihtsalt olla midagi tähelepanuväärset.
Üldiselt oli kuni kolmapäevani mu elu sama sisuga kui mu viimane postitus. Neljapäeval Tartusse
jäädes tuli mõistus tagasi. Vb aitas ka kaasa Hotis ringi tuuseldamine või fakt, et Tartus ON lihtsalt
parem olla. Mann läks õhtul nagu ikka möllule ja jättis korteri minu kantseldada. Sisustasin oma
õhtut Krisiga õppides. Me oleme seda viimaselajal ikka teha üritand. Seekord oli käsil
keemia-aine milles meil mõlemal ikka PÄRIS väiksed teadmised on. See läks ....no igatahes paremini kui minu mata õppimine, mille ma järgmisel päeval ilusti kahe peale sooritasin. Tubli !
Aga ta tõi kaasa 2 liitrit jäätist, millest üks väga kiirelt kõhtu kadus ja mille peale piipu sai tõmmatud.
Üldiselt võiks minumeelest koguaeg nii õppida !
Öösel vast nelja ajal koperdas mu õeraas ka koju ja paari tunni pärast pidin mina juba ärkama. Väljas sadas ojadena vihma. Ojad olid ka teedel kus puudus vähimgi äravoolu variant.
Ja kuigi ma mäletasin väga hästi, et endise Puškini kooli juures olev ülekäigurada on auguline,
pidin ma ikkagi seal seisma ja ootama kuna mõni auto mind täis pritsib. Go figure !
No ja siis ma olin märg, nagu arvata võib.
Aga vahet polnud, sest sõna REEDE heastab kõik. Pärast kui korterisse tagasi jõudsin ei
olnud Mann ikka veel voodist üles saanud. Ta võimles seal veel tükk aega, kuni ma temaga
ühinesin. Mõne aja pärast avastasime me aga, et kõht on liiiiga tühi. Ja mõtlesime välja plaani.
Mann läks siis omletti tegema ja mina jooksin Maximasse, et osta kõige suurem pitza
terve poe peale. Kõik oli väga hea.....
Õhtul jookisn jälle bussi peale, et osta Krisi issile sünnipäevakingitus. See sai suurema vaevaga
tehtud. Ümeras nägime veel Matit, keda kasutati nagu ikka alaealiste poolt kurjasti ära.
Lõpuks jõudsime Krisi poole, sõime, jõime, laulsime natuke karaoket, jõime....
ja see viimane jook maandus otse minu pluusi peale. Aa...ma vist ei maininud, et
see oli punane vein !!
Igatahes lendas see kohe seljast kohtuma Vanishiga ja ma sain endale selga kõige kõvema
retro pluusi aatast 1998. Detailid jätan enda teada.
Aa ja kui see fakt kõrvale jätta oli sünnipäev iseenesest tore (=
"Tervitame siis sünnipäevalast ka! "
Nii see minu nädal on läinud. Üldpilt on küll suhteliselt kesine aga....
parem ikka kui mitte midagi.
Kahju on hetkel sellest, et ma olen vist unustanud oma
kõrvaklapid Marise juurde...
Neid on alati vaja siis kui neid ei ole !
Hea on hetkel see, et täna on Koduperenaised.
Üks minu järjekordsetest lemmikutest...
...mis aga ei lükka esikohalt O.C'd 
Šhošhošhokolaadi tahaks.......
No Comments/Trackbacks for this post yet...